9ja10

Matkapäevad 9 ja 10

Päris mitmed sõbrad, on norinud, et kuule Veix te olete blogi järgi veel rajal.
Jah, tegelikult saime koju juba plaanitust üks päev varem so 17.juunil.
Olen kokkuvõtte ja nn lõppsõna tõesti „võlgu“.
Kõigepealt viimastest päevadest (9 ja 10 päev):
Peale 7 ja 8 päeva „hullust“ esimene pikk, raske ja tehniliselt keeruline rattapäev, teine
maruga võitlemise päev, üllatas meid meie matka 9 päev tõelise rahuga ei midagi rasket,
üllatavat ega mitte midagi keerulist, paras puhkus peale viimaseid raskeid rattapäevi.
Sel matkapäeval tulime ideele, et mis oleks kui ületaks Matsalu lahe mingi paadi taolise
riistapuuga aga kuna ilm oli tuuline siis see kahjuks ei õnnestunud mitte kuidagi vaatamata
meie kõiki veenmisoskuste kasutamisele, polnud ükski paadimees nõus selle tuulega
merelahele minema. Niisiis nautisime lihtsalt rattasõitu, teepealt soetasime suitsukala näol
endale tõsise valgulaksu ja nii see päev puhkuse tähe all „tirri lastes“ möödus.
10 päev Haapsalu lähedalt Topust kuni esialgse plaani järgi Pedasele, Harjumaale pidi olema
kerge päev, hommikul leppisime kokku, et kui peale 100 km on jalgades rammu ja jaksu
siis „kihutame“ Laulasmaale välja, teeme kaks plaanitud päeva ühe päevaga. Seepärast
startisime ka hommikul varem. Aga, peale Haapsalu, Linnamäe kandis hakkas „vanajumal
täiega valama“ ja sadas nii, et olime liga märjad, külmunud ja nii 4 h järjest. Seepärast jäi
meil vallutamata ka Dirhami külje all Põõsaspea neem, mis on loode Eesti  tipp (sellest
on tuline kahju). See oli meie matka ainuke päev kus nägin, et meie matkaseltskonna
võitlusmoraal hakkab otsa saama, no oligi jube külm, huuled sinised jõudsime peale
paari tunnist ligunemist ja sõna otseses mõttes kihutamist külmas tuules ja vihmas, kuigi
kihutamisest oli asi kaugel, sest rassi kuidas sa rassid aga kiirust üle 30 km/h ei suutnud
me selles marus kuidagi kruttida aga muidu kuidagi sooja kah ei saanud. Jõudsime Nõvale
avastasime külapoe, mille kõrval ühise ärina ka söögikoht. Ja nüüd vist üks tõsiselt
võetav “point” miks räägitakse, et Eestlane on kehv teenindaja. Astusime poodi ja siis läks
lahti, „mis te tilgute“ oli kõigepealt pahur lause tervituseks! Siis uurisime kas on võimalik
saada midagi sooja, kas või kuuma vette, et teed teha. Vastati, et ei ole võimalik kuna kõrval
söögikohas on peied. Meie vastu et äkki on ikka kuidagi võimalik kannutäis keeduvett saada.
Vastuseks saime selge ja järsu ei , me oleme kauplus. Ja siis päeva nael, õues oli maru nii
kõva, et rattasõidul nähtavus mõnikümmend meetrit ja siis pakub meile „tore“ müüja välja, et
ostke ühekordne grill ja grillige õues. Tase missugune, ja pole ime et selle 5 min vaidlemise
juures külastas poodi ainult üks „pops“. Ja nii me siis saimegi elamuse ja kogemuse võrra
rikkamaks, läksid söögiks soolaheeringas ja sprotid rukki leivaga, poe eesruumis taarakastide
najal, nagu „popsid“.  Ja siis leppisime poistega kokku, et mis ikka raske päev ja „silme eest
must“, paneme Laulasmaale välja, saame sooja mullivanni, sauna ja massaaži! Mõeldud,
tehtud sadulasse ja tuld. Peale pea pooleteise tunnist väntamist kuni Harju-Ristini jäi sealmail
lõpuks järgi ka vihm  ja pilve tagant vaatas välja suur sõber päike! Harju-Ristil tegime sooja
kohvi pausi ja sealt Laulasmaale oli juba „lust ja lillepidu“. Laulasmaale jõudsime peale 150
km-i aga vaatamata raskele päevale oli poiste silmis näha võidurõõmu ja sära.
Jäänud on veel üks matkapäev!

Nõva resto

Leave A Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked (required):

Back to Top