OLYMPUS DIGITAL CAMERA

4. päev Triigi-Kärdla ca 121km

Neljanda päeva hommikul ajasime ennast Triigist praamile ja nii olimegi  ennelõunat juba Hiiumaal. Olgu siinkohal kohe öeldud, andku mulle mu hea saarlasest Söber andeks aga mandrimehele tundub Hiiumaa ikka vast rohkem saare moodi, nagu rahulikum ja vähem inimesi või tont teab mis aga meie  matkaseltskonnale nii tundub.

Hiiumaal läks rattaseljas rapsimiseks, sest kogu reistuurile mängis väikese vimka maha saarte vahelise praamiliikluse üleminek uuele sügisesele ajagraafikule ja see ei olnud meile soodne.

Jaanus sai jälle korda kaks rehve remontida ja eks ta lõpuks selle töö ikka väga käppa sai- nagu vormeli tiimi liige kohe, riks raks kolm minti ja tehtud. Järgmisel matkal toimetab rehviremondi- vahetuse juba raudselt alla kahe minuti, pole kahtlustki.

Hiiumaa rannik ja loodus muidugi mitte kui millegagi Saaremaale alla ei jää. Külastasime ka Jaanuse onu kes pakkus praelesta. Mul pole õnnestunud eelneva aasta jooksul nii palju poestki ostetud, jahutatud prae või suitsu lesta kokku süüa kui nüüd kahe päevaga ja millised maitseelamused!

Lõpuks saime Kõpu tuletorni ümbruses ka künkad mis paraku nüüd juba lausa mägedena tundusid metsade vahel kätte nii, et küll sai.

Veel üks seik enne Kärdlat. Peale Kõrgessaaret sõitsime mööda noorte treeningrühmast. Natukese ajapärast tulistasid need koos treeneriga meist vuhinaga mööda. Kuna me Kõrgessaares vaatasime ka väheke ringi siis olid meie jalad tiba jahtunud ja sel päeval juba nii oma  pealt 100 km-i ka ju ikkagi jalgades.

Kuulen selja tagant Jaanust, „noh Veixil jalad kohe soojad!“ ja Ahti vastu:“Ja siis avaneb!“ Mõne minuti pärast „avanes“ hoopis Ahti, kes „tulistas“ meie grupi etteotsa ise hüüdes „Püüame noored kinni!“Võiks ju proovida, olime ju kergliiklusteel ja vahe eessõitva treeningrupiga oli nii oma 300 m. Mingi 2-3 km-i pingutuse järel saime „pakuks“ sõidetud jalgadega noored kätte, need muidugi vajutasid kohe juurde! Keskmine kiirus kasvas juba üle 38 km/h. Ahti tõmbas mu kõrvale, „Veix vajutame!“ No vajutasime, saime noortega nii oma 200 m vahe sisse, kiirus kasvas juba julgelt peale 40 km/h ja siis enam ka ise palju ei jõudnud. Edasi kui noored meid kinni püüdsid kulgesime nii oma 35-36 km/h tunnis ca 5 km-i kuni Kärdlani. Enne Kärdlat bensukas, keerasid noored ära ja treener näost leemendades, hüüdis noortele „Noh saite oma spordipäeva!“ Pärast naersime omas seltskonnas, krt meil oli sama tunne (saime oma spordipäeva) aga kus sa neid noori tagasi hoiad kui meievanused ennast tagasi ei saa hoitud ja ikka kipuvad mõõtu võtma. Ammu siis noori ja vihaseid ohjes hoiad kui hallipäine ja teine (Jaanus) pooltühja tagarehviga mööda vajutab?

Hiiumaal ehmatas meid õhtune „väljasurnud“ Kärdla, peale kümmet jäi justkui elu seisma. Tänavatel oli null inimest, isegi autod ei liikunud ja tänavavalgustus ei põlenud mitte kuskil.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kolmanda päeva hommikusöök 7.30 värske, aurav sutsulest

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ahti mõtleb, oli seda jama vaja…, Jaanus krt kuumad kaheksakünendad on tagasi

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Muska, ma jään täna kauemaks….

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Leave A Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked (required):

Back to Top