OLYMPUS DIGITAL CAMERA

2. päev. Siimusti/Jõgeva-Kavastu 135km

Hommikul saime liikuma kella 9.00 paiku, ilm oli veidike leebem st. enam ei olnud nii vali ja külm tuul nagu eile. Aga see eest  aeg-ajalt tibutas vihmakest. Meie matkatee  kulges  mööda vahelduva maastikuga maalilist Vooremaad.
Üheks kauniks peatuskohaks on Kassinurme maalinnus, lõkke ja simmanikoht, seal „pääsesime“ ka suurema vihmasaju eest räästa alla. Aitasime seal ka pargivahil, parve kaldale tõmmata, puhusime niisama juttu, kinnitasime keha ja jätsime vanahärra omi asju toimetama.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Kassinurme maalinnas

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kassinurme maalinn2

Sealt lahkudes avanes voore laelt kaunis vaade Eesti maastiku mitmekesisusele.  Rada möödus Raigastvere järvest  ja edasi jõudsime ekseldes Elistvere looduskeskuse juurde, kus saime joogiveevarusid  täiendada ja suhtlesime ka RMK keskuse inimestega, kes uurisid kuidas raja tähistus on. Tähistusel pole häda midagi ainult, et matkavältel saime selgeks, et meie seas elab ikka „naljahambaid“ kes suunaviitasi omasoodu ja omale sobivas suunas ümber sätivad, nii saime ka meie juurde  mitmedki lisa kilomeetrid ja alati mitte kõige meeldivama  ilmastiku- ja maastikuoluga hetkel. Aga see selleks, eks elu õpetab ja paneb ka need „kurjamid“ ise paika, kes teistele sellisel viisil ära püüavad nö ära teha.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Ahti kus me oleme?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto: Vihje kalameestele

Foto: Vihje kalameestele

Elistverest saime kõvakattega teed mööda kiirelt Maarja asulani kus tegime kaupluse peatuse ja kinnitasime keha ja nagu ikka oli meil ka seekord põhitoiduks  soolaheeringas/rullmopsid, sprotid ja rukkileib ning midagi magusat.

Sealt liikusime edasi edasi Kaiu järvedeni ja läbides-ületades Kaiu mõhnastiku  ja Selgise mäed hakkas päev juba õhtusse veerema. Selle päeva naelaks (lisaks vihmahoogudele) kujunesid külakrantsid.  Kõigepealt algas lugu sellega, et ühtäkki haakis üks noor (2-3 aastane vast) krants meie seltskonda ja saatis meid terve päevalõpu viimased ca 30 km kuni Kavastuni. Käitudes seejuures äärmiselt „omamehelikult“ aga ka kummaliselt. Nimelt iga kord kui meile lähenes auto pani peni hooga põllule ja heitis rohusisse pikali ja seda ajani kuni auto kadus silmapiiri taha. Siis krapsti püsti ja täie hooga meist 50-100 mööda ja ootele kuni talle järgi jõuame ja nii see „tsirkus“ kestis tervelt 1,5 tundi. Aga lood koertega selleks päevaks veel läbi ei saanud. Kuna teed kulgesid metsakülade vahelt läbi siis nii mõnstki hoovist lendas välja korralik elajas, suu vahune. Saime korda kolm korralikult pulsi lakke ja vist iga mees sai sellel õhtul oma sprindirekordid ületatud. Jama oli  ka selles, et igakord kui penid meile nö peale „lendasid“ ununes meil ju ka kohe ratastele lisaraskust ja raskuskeset muutvad raami- ehk matkakotid. Tõusid ju kohe pedaalidele püsti et korralikult sprintida aga siis oli hoopistükis tegu et rattaga üldse püsti jääda. Minul igatahes rahunes pulss peale viiamast lõukoera oma 5-6 km-i. Päris korralik lõigutrenn oli selle õhtu põhinaelaks.

Õhtu kella 19.00 paiku, saatjaks ikka see truu peni, jõudsime Emajõe äärde, Kavastusse „Varastatud parve hotelli“.

Ja nagu ikka saun, kiire söök ja magama!

Olime ikka üsna laibad kah  sest, et ega me enne matka, oma  päevaseid teekonna pikkuseid planeerides, küll nüüd ülemäära piisavalt  ei arvestanud asjaoluga, et sügisene jahe ja niiske ilm neelab ikka tegelikkuses  märksa rohkem matkaja energiat kui suvine soe ilm.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Ahti, meie navigaator ja jäljekütt!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Leave A Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked (required):

Back to Top