OLYMPUS DIGITAL CAMERA

3. päev. Kavastu-Värska 135km

Päev algas kohe väga – väga „märjalt“, ja seda ajal mil meid  Kavastu parvega – seekord siiski paadiga üle Emajõe veeti valas vihma ikka täiega. Nii, et saime siis oma uued värskelt selleks matkaks soetatud vihmaülikonnad kah ära proovida- töötasid… ja veel hästi! Meid tegi teadmine, et hakkame päeva keskpaiku jõudma mägi-eesti metsadesse  murelikuks sest, et märjavõitu metsatee  on jube libe ja nõuab sõitjalt suuremat pingutust, lisaks veel pori ja pehme pinnas ja st kõvasti suuremat „töö tegemist“ sest, et ratas enam nii lihtsalt ei veere! Aga hommikune transport üle jõe liikus alles kella 9.00-st võttes meilt väärtuslikud hommikused 30-60 min. Ja nii me siis Emajõe luhtade -soode vahel terve hommikupoolse aja seiklesime kuni jõudsime Võnnu asulani ja sealt hakkas lõunaeesti maastik meie jahedaid jalgu „murdma“ ja neisse korralikult „piimhapet“ pumpama. Suhteliselt suure hilinemisega jõudsime Kiidjärve looduskeskusesse ja asusime pea 10 kilomeetrist mägist Ahja jõe ürgoru matkarada vallutama. Selleks kulus ca 2 h, mis lisaks ajakulule tähendas ka Taevakoja,  Viimase Reliikvia radadele kogu rammu jätmist.

Ma ei mäleta,  et oleksin kogu eelneva elu jooksul nii palju oma ratast tõuganud, tõmmanud, süles ja seljas tassinud kui tol päeva. No olid vast need alles „seinad“, millest üles rassisime! Ja ega siis metsas tõusule laskumist järgnenud, alla „tiksusid“ ikka veel aeglasemalt, vaata, et jõuad ratast kinni hoida. No küll seda higi tilkus, igal mehel ninaotsas higitilk ja nii me siis nägu leemendamas rassisime kuniks jaksu oli ja tol päeval oli ja jäi ülegi!  Aga selle eest millised vaated ja elamused – tasus ära iga minut!

Pildiseeria Viimse Reliikvia radadelt:

 

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Veix

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Jaanus

 

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Ahti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tõsiasi oli see, et meie planeeritud päevasest rattateest oli läbitud ca pool maast aga aega oli kulunud juba liiga palju, kell tiksus juba kella 14.00 kanti ja meil oli veel pikk maa Värskani minna.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Ahti ja Jaanus, „Hüvasti, Viimane Reliikvia ja Taevaskoda!“

Taevaskojast ja Viimse Reliikvia radadelt vabanedes hakkasime jõudma Põlva mägistele metsateedele.  Mõned,  ca 10 km-i enne Põlvat vaatasime kaarti ja arvasime, et oma suureks kasvanud näljatunde kustutame peagi, max poole tunni pärast Põlvas aga läks natuke teisiti…

 

 

 

 

 

 

 

 

Põlva kandis tuuseldasime, enne meie teist ja kogu selle matka viimast sooja lõunat, künklikes metsades ja  mägistel Mammaste suusaradadel ca 2 h ja alles siis, mitte algselt arvatud 30 min pärast, Mammaste spordikeskuses sõime kiire lõunasöögi ja peale 20 min möödudes, vahetult peale Põlvat saime veel vanadel,  järskudel, kitsastel ja libedatel suusaradadel ca 1 tunni rassismist (kuna tähistus oli täiega mööda siis ennäe imet, peale 1 h rassimist olime nn „stardis“ tagasi – Vägev!), siis olime ikka korralikult küpsed! Ja ilma naljata uuesti näljas, selline „power“ oli viimase 4 tunniga meist välja lastud. Nüüd saime natuke aega „rahulikumalt“ võtta ja siis ületasime mööda purret Võhandu jõe, väikesed matkaraja jupid, Eesti üks läbipaistvama veega Valgejärve ja Euroopa üks pruuniveelisema  järve – Mustjärve kallastel ja ööbimiskohta Värskasse jõudsime ca 19.00 ja  olime täiesti väsinud, oli onud ju pikk, mägine – ühesõnaga „üle võlli“ rattapäev. See oli meie matka nn esimene väga tõsine spordipäev! Õhtul tõdesime, et toitumiskava, pausid ja toiduvarud tuleb meil oluliselt paremini planeerida. Koolitus ja trenn missugune! See päev õpetas meid kõiki kolme. Tasub paremini planeerida! Sest nii läbi ei tohiks me matkapäeva lõpuks olla aga see oli alles algus…!

Jaanus puhkepausil.

Jaanus puhkepausil.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Leave A Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked (required):

Back to Top