OLYMPUS DIGITAL CAMERA

5. päev. Haanja-Ähijärve ca 150km

Hommikul, oli juba söögilauas selge, et tuleb raske päev. Kuidagi tõsised ja keskendunud olid kõik kolm. Korralikult meisterdati kaloririkkaid võileibu kaasa ja pakkimine käis kiirelt. Seda oli ka tarvis sest iga matkapäev venis pikemaks, väsimus tegi oma tööd lihtsal „korralikult“.

Suure munamäe alla jõudes, küsis Jaanus Ahti käest: „Ahti miks Sa kiivrit pähe ei pane?“

Ahti, oli unustanud kiivri Vaskna tallu ja nüüd sai mees kiired lisa 4 km-1.

Edasi kulgesime, eelmisel päeval toimunu Haanja 100 rattakrossi radu, mis olid libedaks ja mudaseks „lihvitud“ kuni Rõugeni, seal saime maitsta veel viimaseid kilomeetrid tõsiseid ja kauneid mägieesti kupleid, vähemalt nii me lootsime aga…

Jõudes mööda metsa-, põllu ja külavaheteid legendiderohkele Paganamaale, mille ehteks on Piiriojal asuv järvedeahelik. Siinseid järvi poolitab Eesti-Läti piir, vägevad ja kitsad matkarajad kulgesid  üles – alla aga olid valdavas osas sõidetavad (v.a. mõned „seinad“) Metsavenna lõkkekohta.

Edasi suundusime läbi Naha küla Eestimaa lõunatippu.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Ahti ja Jaanus, suvel Tuur’Me Eestis ajal vallutamata (panime mõnesaja meetriga Läti poolt tulles navigeerimisega „puusse“)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Lõunatipp on vallutatud!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Peale tipuvallutamist   liikusime  mööda metsavaheteid Tellingumäele ja edasi kulgeb matkarada läbi liivaste,  kaunite ja valgusrohkete Koiva männikute ja metsase Karula rahvuspargi Ähijärvele. Finaal, saabus esimene kottis sõit, seda nii füüsise kui nähtavuse poolest- matka lõpetasime ööpimeduses, läbides viimase 1,5 km autotulede valguses.

Nn Finiš 20.15 30 septembril 2013. Meie esimene matk kus lõpus oli tiimikaaslastel (ka minul) lisaks uhkustundele ka kergendustunne, et see selleks korraks läbi sai.

Aga täna vähem kui nädal hiljem oleme ikka veel rõõmsad sest, et siiski IKKAGI VÄGEV tunne on küll kui sellise sõna otsese mõttes  katsumuste kiuste ära teed!

Ei saa salata paganama  raske oli küll! Aga see eest millised kaunid vaated, vahelduv loodus ja millised matka kaaslased, selle kõige juures on matka raskusaste teisejärguline.

Mulle meeldis, minu Sõpradele meeldis ja see ongi peamine!

sissejuhatus

Foto: MEIE RATTATIIM, õnnelikult ja tervelt matka finišis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Välja nägi kõik see nii:

 

 

Leave A Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked (required):

Back to Top