Kokkuvõte

MATKA KOKKUVÕTE EHK ELAMUSED JA KOGETU!

Jättes seljataja üksteist (7.juuni-17.juuni 2013) rattapäeva, mille kestel läbisime üle 1400 km, vändates kokku pea 70 h, veetes matkarajal ca 100 h ja „vallutades“ enamuse Eesti maakondadest (väisatud sai Lätitki) peale saarte, Järva ja Raplamaa (aga eks tulevikus saavad kindlasti „võetud“ needki!) saime päris kena ülevaate Eesti looduse ja elu mitmekesisusest.
Teen siin väikese kokkuvõtte saadud kogemustest, emotsioonidest ja sündmustest mis enam meelde jäid.

Kõigepealt klaariks ühe asja ära!

Mitmed sõbrad on seda ettevõtmist iseloomustanud „hullud“ või  „üle võlli“ või küsinud miks?

Aga tegelikult, mis siin nii väga hullu ettevõtmisega siin ikka tegu?

Täitsa tavaline tegevus, tervele inimesele meeldib ju aktiivne puhkus! Jah, tõsi need üksteist päeva sisaldasid endas 4 tõsist spordipäeva aga eks sedagi on vaja. Ja neljakümpistel meestel on ju  see paras tegevus. Ma arvan, Eestis on palju inimesi kes igapäeva tööna, leiba teenides, kulutavad märksa rohkem energiat kui meie 7 päeva matkapäeva ja eks ole neid hulle veel kees teevad 11 päeva sees tugevasti pealt 10 000 kcal kulutavaid trenne.

Mina enda jaoks tõestasin lihtsalt seda, et rattamatk on parim viis  peas „kuulide lahti harutamiseks“ ja seda, et olen elus!

Ma usun, et mõne sellise „projekti“ teeks ka pealt 50 eluaastat. Vähemalt plaan on selline.

Mis, meelde jäi:

1. Põhja-Eesti pankrannik – vinge koht rattaga looduse imede nautimiseks. Kulgeb rattatrass ju mitmeski kohas üleval pangapeal paari meetri kaugusel pankranniku järsakust Usun kui rattaga sõita õhtusel ajal idapoolt Tallinna poole siis Ontika pangapealt vaadates merepoole, loojuv päike, sile merevesi – No, mis sa hing veel ihkad!

2. Kagu-Eesti maastik- see lihtsalt sõnu ei vaja aga tõelise naudingu saamiseks on siiski jalgratas märksa parem viis kui auto või buss, see on fakt!

3.Peipsi ja lääne- Eesti rannik – lihtsalt fantastiline, vahet pole paistab päike või tuleb taevast „pussnuge“ igal juhul kihvt elamus.
4. Iisaku külalaat
5. Peipsi rannik ja värsked aiaannid: tomat, kurk ja lisaks muidugi ahjusoe suitsukala
6. Kavastu parv
7. Värska talumuuseum
8. Lõuna Obinitsa setutaluköök- Kui keegi lõunasse satub, astuge läbi see elamus on seda väärt!
9. Matk mööda metsaveoteed ja rattad „seljas“ kaks korda Peetri jõe läbimine

10. Audru –Tõstamaa lõik võitlus vihma ja meresoolaga. Aga usun, et päikesega oleks emotsioonid olnud veel rohkem „laes“.

Mõned tähelepanekud elust ja inimestest.

Hämmastas miks nii vähe on räägitud, (kui kohast kuhu tasub investeerida), et meil on Ida Virus tõeline turismi (impordi) magnet ja möll- alates Sakast ja Toilast kuni Narva Jõesuuni tassivad meie idanaabrid sellesse regiooni arvestatava koguse valuutat. Ja tegelikult, vaatamata üldlevinud arusaamale jättis meile see rahvas ikka märksa kultuursema mulje kui meil tavaliselt suvatsetakse väljendada, no pronksiöö muukeelsetest räuskavatest napakatest on asi ikka valgusaastate kaugusel, muidugi slaavlased pidutsevadki väheke emotsionaalsemalt aga Narva Jõesuus kogetu pani küll mõtteid mõlgutama, et turismipiirkonnana liigub seal vist ikka suurem nuts kui meie suvepealinnas.

Alates Jõhvist kuni Pärnuni üllatas (või pigem vist ikka ei üllatanudki), et valdav enamus maja- ja äripidamisi on selgelt naiste õlul. Mehi (töövõimelisi) lihtsalt seal enam  väga pole.

Lõuna Eestis üllatas suhtumine ratturitesse- autojuhtidest keegi ei lasknud signaali ei kihutanud mööda kruusateed meist 100km/h mööda. Vastupidi, näiteks liinibussid sõites meie liikumissuunale vastu jäid meist enam kui 100m kaugusel teeäärde  seisma, et me endi suid silmi kruusatolmuseks ei saaks ja näe imet mitte keegi ei peksnud bussijuhti kotiga, mis Tallinnas ja Harjumaal oleks vist tavapärane lahendus.

Alates Pärnust kuni Tallinnani (v.a. Tõstamaa) on teeniduskvaliteet võrreldes Ida Viru, Peipsi äärsete aladega  ja Lõuna Eestiga ikka puhas NULL! Kui Ida Virus, Peipsi ääres ja Lõuna Eestis ära käid siis näed kui mõttetult üleolevad on ikka Tallinna piirkonna teenindajad aga ka inimesed ise. Kurb! Eelpool toodut arvestades pole ka mingi ime, et meile Obinitsa taluköök jättis kustumatu mälestuse või näiteks Tiit Niilo oma lihtsate, ausate ja tavapäraste eesmärkide-ootustega Misso kandile elu sisse puhuda üllatab kogu Eesti kirjutavat pressi. Aga tegelikult tundub, et seal kandis läheb varem või hiljem elu käima, sest kaua sa ikka neid napakalt keerulisi suhteid siin põhjarannikul klaarid või kannatad.

Mida soovitada kui plaanid sarnast matka ette võtta.

1. lepi ööbimised kokku varakult s.h. toitlustamine

2. kui plaanid kõvast ringi vaadata siis  planeeri päevad 75-100km, muidugi vastavalt võimetele võib korrigeerida.

Aga, kui juba mõtled, SIIS TEE ÄRA!

Garanteeritud, et SA EI KAHETSE!

Lõpetuseks tänud lahedale matkakaaslastele kelleks olid Ahti Mardo, Jaanus Kiivit, Marek Oja, Aimar Joamets ja Ants Raud

Veix


11p ja 1400km – veel üsna reipad

Leave A Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked (required):

Back to Top